12/03/2008

Virgi, muhto ii irgi

Mus ii leat leamaš go okta albma irgi, muđui leamaš mus beare diekkár ”ii son leat dábálaš skihpár, muhto ii son leat albma irgi ge”. Maŋimuš diekkár lei dáža, ja go dalle ii meinnestuvvan, de ledjen mearridan ahte dážas mun gal in šat fuola. Muhto lean maŋŋá smiehttan ahte nie in sáhte jurddašit, ja dál mun gal in šat beroš leaš go dáža, badjegánda, meron, dálon, olgoriikalaš, dahje makkár čearddalaš gullevašvuohta sus lea. Dá lea fáddá man birra mii hui dávjá hállat min bearrašis: Irggi Ánne Márjái. Ja lea maid fáddá maid muhtin skihpárat liikojit hállat, na erenoamážit dan ovttas geas lea irgi, son varra hálida ahte mus ge galgá leat seamma buorre dilli go sus ge lea iežas irggiin, ja dat han lea somá diehtit. Mun ádden ahte sihke bearaš ja skihpárat hálidit ahte mun galggan gávdnat irggi, go lea ollu guoibmát leat guovttis go okto. Muhto manne galggašii munnje irgi? Go mun han birgen okto, loavttán dáppe gos orun, loavttán dainna maid barggan, njulgestaga loavttán.

Okta lea dieđusge mánát. Mu muoŧŧalis eai leat oarbmealet ja vilbealet eatnibealde, ja dat lea hui dehálaš. Ja jus sutnje galget sullii ovttaáhkosaš oarbmealet ja vilbealet de han muhtin ferte ráhkadišgoahtit mánáid dál! Ii ábut šat maŋidit. Boarráseamos oabbá gal lea jo náitalan… Ja de leat mii earát, ii oro nu ahte beassážiidda šaddet heajat, ii dáinna leavttuin gal. Ja dat han mearkkaša maid ahte eai oro mánát ge boahtimin. Dieđusge ii darbbaš leat náitalan ovdal mánáid ráhkada, muhto go ii leat ii irgelágáš ge, de eai šatta mánát ge. Nu ahte, mus lea veahá hoahpu, muoŧŧalii galggašit stuohkanskihpárat, ja mus ii leat ii irgi ge.

Nubbi lea bargi. Min bearrašis leat álo nu ollu doaimmat, mii leat álo huksemin, álo divodeamin dáluid, gárddiid, skohteriid, njealljejuvllagiid, goarrunmášiinnaid, gođđinmášiinnaid, álo dáhkamin diekkár bargguid maidda atnojit ollu bargit. Mii álo dárbbašat snihkkára, muhto lihkkus snihkkeba áhččigoavttos sivjjogiin, nu ahte dasa ii leat nu hirbmat dárbu. Fárgga mii dárbbašat elektrihkára ja revrabargi maid, go oappágoavttos huksegoahtiba ođđa dálu de galggašii elektrihkár dahje revrabargi leat jo nu ruovttus min bearrašis ahte ii dárbbaš oba jearrat ge sáhttá go veahkehastit daid revrraiguin dahje ledniŋgaiguin. Mii dárbbašat maid sieras boazobargi, go mun gal in sáhte rápmot ahte lean nu hirbmat garas bargat boazobargguid, gii lean Romssas orrun dan rájes go jovden ollesolbmoahkái. Sáhtán sihke láibut, málestit, bassaladdat ja bensiinnaid fitnat oastimin, ja fárrui maid vuolgit, go mus dat irgi vuolgá ealu lusa (njoarostan maid, muhto mearkkaid in dovdda). Muhto jus ii leat nu čeahppi praktihkálaš bargguid bargat, de ferte gal leat oba buorre dienas ge. Go mun in leat jurddašan ollesolbmo biepmat, ieš galgá gal tinet ruđaid. In hálit ahte moai galge ovttain bálkkáin birget, ja jus moai goappášagat bures dinejedne, de sáhtán mun bálkáhit sihke revrabargi ja elektrihkára.

Nu go áddebehtet, de mun ozan irggi go lea hui praktihkálaš jus olbmos lea irgi. Muhto ii han dat sáhte leat váikke gii. Mun han ferten soabadit suinna, ja munnos fertejit leat sullii seamma árvvut. In sáhte diekkár olbmuin álgalit guhte ii dohket homofiillaid, jienasta ovddádusbellodaga, lea rasistálaš, lea láiki, ii gille restaurantii mannat boradit, ja ii ge sáhte leat menddo jaskes olmmoš ge. Dieđusge livčče álki jus livčče sámegielhálli, ja vel buoret jus hállá eará sámegielasuopmana go mun ies, ovdamearkkadihtii anáraš-, julev- dahje lullisámegiela. Dat han livčče leamaš buot buoremus, muhto dieđán ahte diekkára gal lea váttis fitnet, nu ahte mus ii leat makkárge giellakriteria. Ii ge leat nu dehálaš ahte lea oaidnit dego Jonas Hassen Khemiri (lea buorre jus son diehtá gii JHK lea, muhto ii dat ge leat eaktu), beare lea vuogas čalbmái de lea doarvái buorre munnje. Go čalbmi han gal hárjána vaikke masa, ja deháleammos lea ahte moai soabadetne ja son lea siivu.

Dál mun gal ádden manne munnje galggašii irgi. Ii leat danne go mun mahkkáš lean nu okto, muhto lea danne go muoŧŧalii galggašit stuohkanskihpárat ja midjiide atnojit eanet bargit. Dat ahte mus livčče geainna málestan, geainna manan stuorra dápmohii bivdit, geainna fiinnohalan restaurantas, geainna beasan ruovttus velohallat ja tv geahččat, geainna sáhtán máŧkoštit, geainna sáhtán duššiid dáikit, gean sáhtán váillahit, geainna sáhtán musihka guldalit, geainna beasan iežan jurdagiid juogadit, dat livčče leamaš bonus!

Muhto justa nu mo dál lea, de ii oro ihtin gal boahtimin soakŋofárru.

Soundtrack: Devandra Banhart

4 comments:

Susanne Amalie said...

Sorry at æ e så pushy altså..! Men ka anna kan du regne me? Leve jo bare litt gjennom dokker! ;)

Ánne Márjá said...

Hehe, æ synes det bare e morsomt at du, og dem andre, bare vil meg godt. Og, det blir jo en og anna morsom historie å fortelle når man driver og leter etter ektemann. :D

Anonymous said...

Når det gjelder det med at niesen din trenger noen å leke med, så kan du gjøre slik som så mange andre har gjort før - gå på fylla og la kondomen bli hjemme.

"Moderne kvinner trenger ingen mann for å få barn."

Ánne Márjá said...

Jojo, dieđusge dieđán ahte in DÁRBBAŠ isida/irggi beare ráhkadandihtii mánáid, muhto mun han dárbbašan bargi maid, in dušše muottalii stuohkanskihpára. :p