12/22/2008

Fáttát

Dál lean viggamin gárvet koseriijaid, dieđusge maŋimuš sekunddas, in oba livčče ge leamaš mun jus in livčče dál čohkkámin dáidguin. Okta buorre lea ahte suorpmat viimmat njuikkodit bustávas bustávii ja cealkagat nu riegádit. Sávvamis leat buorit sánit.

Justa dál leat fáttát ná:
-Ođđajagiruohttaeahket
-Irgehommát (lean geahččaleamin rievdadit dan bloggačállosa koseriijahápmái, ii nu álki, muhto lea vejolaš)
-Min gieldda positiivválaš sátnejođiheaddji (dahje juoga dien guvlui)
-Ja de lean čálligoahtán ovtta koseriija diekkár olbmuid birra geat beare duoikodit ja duskidit, muhto lean iežan mielas ieš duoikodan nu ollu daid maŋimuš beivviid nu ahte orro leamin nu ahte mus ii leat "lohpi" justa dál čállit dan. Čállin ii leat álki.
-Mus lea hui miella čállit morraša birra, muhto moraš lea váttis fáddá, dan lea váddásat čállit go maidige eará mu mielas.

Soundtrack: mu dihtora vifta mii riedjá dego livčče gorži ja Sigur Ros ipodas.

12/19/2008

Nieida vai nissonolmmos vai mii mun lean.

Eske mun vaillahin iezan skihpariid hirbmadit. Ii oktage sis leat Kárásjogas, ja diedusge olmmos vaillaha sin, geaiguin lave deaivvadit ja halestit measta juohke beaivvi dábálaccat. Muhto dál mun lean dáppe Kárásjogas, ja mii buohkat leat juovllaide doapmamin, nu ahte eat astta telefuvdnageazis ge cohkohallat beivviid njuolgut dáikit ge. Ja makkár ságat bat mus leat go lean dáppe, eai ankke oddasat. :) Na mun ankke vaillahin sin, ja measta ribahin skurtnjadit, muhto lihkkus de in skurtnjadan. Moai edniin leimme ainnat kealláris dudjomin, ja de hállagodiime ovtta girjji birra maid mun lean lohkan, "Same i den moderne verden" maid Vigdis Stordal lea cállán. Dan girjjis cállá Stordal ovtta nominasuvnna birra (na dahje guokte nominasuvnna dat sadde) Sámedikkeválggaid oktavuodas mii dáppe Karasjogas lei go mun ledjen unna nieiddas. Dieinna lágiin moai edniin hállagodiime, dahje eadni muitalisgodii mo dáppe lahttejedje nissonpolitihkáriid vuostá. Mo dat lea váikkuhan olbmuid politihkkalas oainnuid, dahje bellodatválljemiid, dáppe Kárásjogas. Ja mun ádddejin buot ollu buorebut dál. Ádden manne mii eat sáhte vajáldahttit nissonperspektiivva, ádden manne mii dárbbasat omd Gába, ja manne mun galggasin bargagoahtit nissonássiiguin. Lea vahát ahte leat nu unnán nuorra nissonolbmot geat barget nissonolbmoássiin, ja eat mii sáhte vuordit ahte almmáiolbmot ge cullet min beali go ieza cohkohallat jienajávohaga...

Ja gal mun birgen skihpáriid haga moadde beaivvi vel, fárgga boahta mu mánnávuoda buoremus skihpár maid deike Kárásjohkii. Illudan suinna deaivvadit! Ja basiid gaskkas manan dohko gos mu skihpárcora lea, illudan singuin ávvudit oddajagiruohttaeahkeda. Ja ferten gal namuhit ahte dábálaccat in láve ávvudit oddajagiruohttaeahkeda, muhto dán jagi lean mearridan dábiid rievdadit, cinjadit ja ávvudit!

Soundtrack: Ii darbbasuvvo musihkka go ságat leat buorit.

Gozuid alde

Dal gal lea iezan sivva go lean ain gohcimin, mearredin gárvet ovttaid buvssaid ovdal nohkan, ja dál dat leat gárvanan ja galggasin rievttimielde leat oaddimin, muhto diedusge in massan vázzit dihtora mietta (lean nu vaiban ahte in diede callo go meatta vai mietta, diet lea Karasjohkalacca agalas vattisvuohta muhtin saniin, goas lea ie ja goas lea ea).

Illudan juovlaruhttii! Juovlaruohtta lea alo nu rafalas. Mii lavet das ruovttus leat, ja go de leat skeankkaid rahpan ja vel cohkohallan das de laven skihpáran lusa vuolgit. In diede vel gos son aigu leat juovlaruohta, savan son aigu leat ruovttus vai beasan idjii gitta cohkkat doppe, nu go laven.

Mudui savazin cuoiganskihpara... Liikon gal okto cuoiggadit, muhto lea guoibmat leat guovttis.

Buorre idja.

Soundtrack: NRK P1 (gusto hui buorre kanala!)

12/17/2008

Suivagis blogga

In galgga gusto boahtte vahkku vel koseret! Lihkkus! Dal mun asttan veaha vel smiehtastit man birra galggan hallat, lean jo callan beallemuddui guokte, guokte fatta vel vailojit.

Soundtrack: NRK Sámi Radio (birra jándora, mis lea DAB-radio :p)

12/16/2008

Jurdagiid siste

Boahtte vahkku gullon fas radius, nu ahte dál mun ferten huŧkat golbma koseriija. Lean gal guokte jo čállán jurdagiin, ii leat og dihtorii vel čállit. Goalmmáda in leat vel čállán, muhto ferten gal varra juovllaid birra čállit. Muđui hal dáppe Kárášjohkii gal eai leat ságat. Illudan juovlabasiide, vuoiŋŋastit ja smiehtan mun dán jagi manan basiid gaskkas skihpáriiddan galledit. Diibmá ledjen Deanus, dán jagi mun smiehtan veahá guhkelii vuodjit. Gal dat šaddá nu mo šaddá.

12/04/2008

ZzzZzzz?

In leat vuot oađđán. Mus leat máŋga dákkár ija leamaš dán čavčča. Ledjen váiban ikte go velledin seŋgii, nohkken ja ođđen varra diimmu, de morihin. Olggobeal oađđinlanja uvssa lei olles soahti. Gánddaguovttos leigga filmma geahččamin. Smihtten, munnje de gal bohtet fas nahkárat, mun han lean váibbas. Geahččalin. Bidjen gummeráhkanusaid belljiide, na go de bállen oađđit. Geahččalin. Bidjen čuovgga, devden guokte sudoku (avansert). Geahččalin fas. Fitnen hivssegis. Smihtten, dál de gal nohká filbma fárgga. Jáskkodii. Measta ribahin nohkkat, go gullen nubbi filbma bidjui johtui. Geahččalin, muhto dál lei ges borranmiella. Mun han livččen galgat leat oađđimin, ja oađđi olmmoš ii dovdda borranmiela oađedettiin. Borren banana. Geahččalin ođđasit. Borren vel nuppi banana. Devden vel ovtta sudoku. Guldalin Sigur Ros. Muhto dál gal ledjen jo nu guhká gohccán ahte go de viimmat jáskodii, de eai boahtán mus nahkárat ovdal diibmu lei jo badjil guhta... Ja mun gii ledjen rievttimielde mearridan vuolgit árrat iđđedis lášmohallat, muhto nahkáriid haga ii sáhte olmmoš dan gal. Nu ahte go mun de viimmat nohkken, de dieđusge in lihkkan ovdal diibmu lei badjil 12. Heajos mokta ja oalát dolkan. Jus livčče vuosttaš háve. Jus in livčče goassige dadjan sutnuide ahte mun ferten ihku oađđit go beaivit mun ferten studeret. Jus in livčče nu dolkan. De ii livčče dáhkat maidige.

Nu ahte dál mun čohkán dás. Áidna maid odne lean dáhkan lea bassaladdat. Mun in doaimma go šattan beaivvi oađđit, in boađe johtui go beaivi lea jo nohkagoahtimin go lihkan. Ihtin manan sihkarit ruoktut, Kárášjohkii, galggan jearahallat daid nuoraid, ja oađđit!

12/03/2008

Virgi, muhto ii irgi

Mus ii leat leamaš go okta albma irgi, muđui leamaš mus beare diekkár ”ii son leat dábálaš skihpár, muhto ii son leat albma irgi ge”. Maŋimuš diekkár lei dáža, ja go dalle ii meinnestuvvan, de ledjen mearridan ahte dážas mun gal in šat fuola. Muhto lean maŋŋá smiehttan ahte nie in sáhte jurddašit, ja dál mun gal in šat beroš leaš go dáža, badjegánda, meron, dálon, olgoriikalaš, dahje makkár čearddalaš gullevašvuohta sus lea. Dá lea fáddá man birra mii hui dávjá hállat min bearrašis: Irggi Ánne Márjái. Ja lea maid fáddá maid muhtin skihpárat liikojit hállat, na erenoamážit dan ovttas geas lea irgi, son varra hálida ahte mus ge galgá leat seamma buorre dilli go sus ge lea iežas irggiin, ja dat han lea somá diehtit. Mun ádden ahte sihke bearaš ja skihpárat hálidit ahte mun galggan gávdnat irggi, go lea ollu guoibmát leat guovttis go okto. Muhto manne galggašii munnje irgi? Go mun han birgen okto, loavttán dáppe gos orun, loavttán dainna maid barggan, njulgestaga loavttán.

Okta lea dieđusge mánát. Mu muoŧŧalis eai leat oarbmealet ja vilbealet eatnibealde, ja dat lea hui dehálaš. Ja jus sutnje galget sullii ovttaáhkosaš oarbmealet ja vilbealet de han muhtin ferte ráhkadišgoahtit mánáid dál! Ii ábut šat maŋidit. Boarráseamos oabbá gal lea jo náitalan… Ja de leat mii earát, ii oro nu ahte beassážiidda šaddet heajat, ii dáinna leavttuin gal. Ja dat han mearkkaša maid ahte eai oro mánát ge boahtimin. Dieđusge ii darbbaš leat náitalan ovdal mánáid ráhkada, muhto go ii leat ii irgelágáš ge, de eai šatta mánát ge. Nu ahte, mus lea veahá hoahpu, muoŧŧalii galggašit stuohkanskihpárat, ja mus ii leat ii irgi ge.

Nubbi lea bargi. Min bearrašis leat álo nu ollu doaimmat, mii leat álo huksemin, álo divodeamin dáluid, gárddiid, skohteriid, njealljejuvllagiid, goarrunmášiinnaid, gođđinmášiinnaid, álo dáhkamin diekkár bargguid maidda atnojit ollu bargit. Mii álo dárbbašat snihkkára, muhto lihkkus snihkkeba áhččigoavttos sivjjogiin, nu ahte dasa ii leat nu hirbmat dárbu. Fárgga mii dárbbašat elektrihkára ja revrabargi maid, go oappágoavttos huksegoahtiba ođđa dálu de galggašii elektrihkár dahje revrabargi leat jo nu ruovttus min bearrašis ahte ii dárbbaš oba jearrat ge sáhttá go veahkehastit daid revrraiguin dahje ledniŋgaiguin. Mii dárbbašat maid sieras boazobargi, go mun gal in sáhte rápmot ahte lean nu hirbmat garas bargat boazobargguid, gii lean Romssas orrun dan rájes go jovden ollesolbmoahkái. Sáhtán sihke láibut, málestit, bassaladdat ja bensiinnaid fitnat oastimin, ja fárrui maid vuolgit, go mus dat irgi vuolgá ealu lusa (njoarostan maid, muhto mearkkaid in dovdda). Muhto jus ii leat nu čeahppi praktihkálaš bargguid bargat, de ferte gal leat oba buorre dienas ge. Go mun in leat jurddašan ollesolbmo biepmat, ieš galgá gal tinet ruđaid. In hálit ahte moai galge ovttain bálkkáin birget, ja jus moai goappášagat bures dinejedne, de sáhtán mun bálkáhit sihke revrabargi ja elektrihkára.

Nu go áddebehtet, de mun ozan irggi go lea hui praktihkálaš jus olbmos lea irgi. Muhto ii han dat sáhte leat váikke gii. Mun han ferten soabadit suinna, ja munnos fertejit leat sullii seamma árvvut. In sáhte diekkár olbmuin álgalit guhte ii dohket homofiillaid, jienasta ovddádusbellodaga, lea rasistálaš, lea láiki, ii gille restaurantii mannat boradit, ja ii ge sáhte leat menddo jaskes olmmoš ge. Dieđusge livčče álki jus livčče sámegielhálli, ja vel buoret jus hállá eará sámegielasuopmana go mun ies, ovdamearkkadihtii anáraš-, julev- dahje lullisámegiela. Dat han livčče leamaš buot buoremus, muhto dieđán ahte diekkára gal lea váttis fitnet, nu ahte mus ii leat makkárge giellakriteria. Ii ge leat nu dehálaš ahte lea oaidnit dego Jonas Hassen Khemiri (lea buorre jus son diehtá gii JHK lea, muhto ii dat ge leat eaktu), beare lea vuogas čalbmái de lea doarvái buorre munnje. Go čalbmi han gal hárjána vaikke masa, ja deháleammos lea ahte moai soabadetne ja son lea siivu.

Dál mun gal ádden manne munnje galggašii irgi. Ii leat danne go mun mahkkáš lean nu okto, muhto lea danne go muoŧŧalii galggašit stuohkanskihpárat ja midjiide atnojit eanet bargit. Dat ahte mus livčče geainna málestan, geainna manan stuorra dápmohii bivdit, geainna fiinnohalan restaurantas, geainna beasan ruovttus velohallat ja tv geahččat, geainna sáhtán máŧkoštit, geainna sáhtán duššiid dáikit, gean sáhtán váillahit, geainna sáhtán musihka guldalit, geainna beasan iežan jurdagiid juogadit, dat livčče leamaš bonus!

Muhto justa nu mo dál lea, de ii oro ihtin gal boahtimin soakŋofárru.

Soundtrack: Devandra Banhart

12/02/2008

Dárostan go de lean geargan sámásteamis

Muhtomin mun čálán dárogillii, go hálidan ahte eambbosat galget áddet. Dán (mii lea dás vuollelis) ledjen bidjan facebookii, muhto de smihtten ahte bijan dan deike maid, anne dal olbmot lohket, jus jo lohket maid čálán. In dieđe vuoiga galles lohket dán blogga, dieđán moaddása. Lea somá ahte leat olbmot geat ain finadit dáppe geahččamin lean go čállán, ja muhtimat hállet muinna blogga birra ja earát ges čállet kommeanttaid deike. Lea muhtinlágan sivva manne mun bloggen, hálidan varra ahte earát galget lohkat mu oaiviliid. Ja go čálán ovdamearkkadihtii masterčállosa birra, de hálidan ahte mu skihpárat ja fuolkkit galget diehtit mo mun ovdánan dainna. Muhtomin čálán go servodagas lea juoga mii suhttada, dahje illudahttá (muhto čálán varra dávjjit go juoga lea heittot, vaikke vikkan gal dalle ge čállit go juoga lea buorre). Ja de čálán vel iežan dihtii, lea buorre čállit. Mun liikon čállit, ja mađi eanet olmmoš čállá dađi čeahppit šaddá (dan aŋkke jáhkán mun). Nu ahte dáinna bloggain mun dego hárjehalan čállit, go ferten jurddašit mo sániid barddán maŋŋálágaid.

Dá lea dat maid facebookii ledjen bidjan eske (lean rievdadan ovtta sáni, muđui lea justa nu go lei facebookii bidjon):
Kan man få julegaver selv om man ikke gir julegaver til andre?
Ønskeliste (for sikkerhets skyld):
Fred på jord
At han får komme hjem
God helse for folk æ e glad i
At jeg får meg en jobb
Nye treningstights (hull i mine gamle på grunn av et uheldig falluhell)
Goggles (har ikke sånne fra før, og det er veldig praktisk å ha når man skal tøffe seg ned en bakke med snøbrettet)
Laken (hull i mine gamle av ukjent årsak)
Ett öga rött av Jonas Hassen Khemiri (kan godt få den norske versjonen)
TIFF-festivalpass (fordi æ ellers kommer til å bruke tia mi på frivilligarbeid, noe som e veldig morsomt, men ønsker pass fordi æ heller burde studere :p)
God kaffe, god te, god vin og god mat.

(Ønskelista kan fort bli lengre, når jeg har tenkt meg litt om.)