5/30/2007

bloggalogga

Ledjen eske rievdadeamin dán siiddu, ja bidjen sierra bloggalisttu... Ja hás it árvit maid gávnnahin? Mus leat 6 blogga maid logadan, ja dušše okta sis lea nissonolmmoš, ja son ii leat ii sápmelaš ge... Smihtten ahte ferten gávdnat blogga maid nieida čállá ja mii lea politihkkalaš ja miellagiddevaš. Ja de muitájin ahte Sire Gaski han maid čállá blogga, manne mun dan in leat ovdal smiehttan? In dieđe gal, muhto dál beassá Sire dáid albmái searvái.

Sire blogga

5/29/2007

Daja jo

Fina dán siiddus, loga veahá lága birra, čále vuollái ja doarjju sin geaid ollusat vealahit…



Ja odne lea gusto oalle feministálaš beaivi. Ja feminista ii leat nissonolmmoš gii vášuha almmáiolbmuid, feminista lea son guhte sihtá dásseárvvu, leaš dal nissonolmmoš dahje almmáiolmmoš. NRK siidduin sáhttá lohkat makkár erenoamáš dáhpáhusat leat geavvan miessemánu 29.beaivvi ovdal.
1990: Nissonolbmot ja almmáiolbmot ožžo seamma vuoigatvuođaid árbet truvnnu.
1964: Nissonolbmot eai dárbbašan isida goarggu váldit go náitaledje.
1901: Nissonolbmot ožžo rádjejuvvon jienastanvuoigatvuođa gielddain Norggas.

5/25/2007

Njálggesruhta

Dát čálos lei mu ovddit bloggas ja lean rádios maid lohkan dan, muhto orui nu bures heivemin ain nu ahte bidjalan dan deike maid.

Mun lean unnivuođarájes jo fuomášan man stuorra erohusat leat olbmos olbmui. Muittán nuoraidskuvllas go eará oahppit hállagohte ahte sii ožžo 50 kruvnna jus ledje nágodan nubbin buoremus arvosáni oažžut muhtin geahčaleamis dahje stiillas maid ledje čállán, ja 100 kruvnna jus ledje buoremus arvosáni ožžon. Váhnemat bálkkáhit mánáid skuvllabargguid bargat, galgá leat dienas ovdal gánnáha maidige bargat. Ii got son dá leat veahá boasttu jurddašanvuohki? Muhto ii dat varra nu imaš gal leat ahte mánát gáibidit bálkká go diehtit mo ollesolbmot smihtet. Ii leat dušše okta olmmoš dan servodagas gii ii sáhte ii guvssi ge gomihit bálkká haga. Smiehtan erenoamážit politihkka birra. Ná mun smiehtan dien ášši birra.. Go sápmelaččat fitnejedje eanet ruđaid gieđaid gaskii de gáibidišgohte maid eanet ruđa. Lea imaš, muhto lea nie miehtá máilmmi, mađi eanet ruhta lea olbmos dađi eanet son sihttá. Dán áiggi ii sáhte šat mannat čoahkiimii jus kontui eai girdde moadde bábirruda. Ii sáhte šat beroštit servodagas jus ii fitne ruovttuluotta eará go buoret servodaga, galgá leat ruhta. Dán áiggi galgá sáhttit buoidut polihkkemiin.

Muhto mii geat leat sápmelaččat, mii galggašeimmet goit leat hárjánan nohkastit oađđenseahkas duollji alde. Muhto jus politihkket gal áigut, de gal fertet fiidnámus hotelles orrut. Ja fiidnámus biergguid borrat ja njálgaseammos ja divraseammos ruksesviinna jugadit. Muđui gal ii oba jora ge jurdda.

Ja erenoamážit jus mii galgat veadjit hállat dahje vel vearrat fertet čállit sámegillii, de gal aŋkke ferte liigeruđa fitnet. Sámegiella lea divrras midjiide. Ii fal danne go eat hálit massit divrras ja dehálaš oasi kultuvrras, muhto dalán go sámegiella galgá báhpára ala de dat lea heahtin ja olggusgollun.

Jus mii veahá smiehtastat. Mo son livčče šaddat jus Álttádulvadeami oktavuođas maid lei galgat máksit moaddečuohtekruvnna juohke diibmui go sii barge Sámi vuoigatvuođaid ovddas? Gos daid miljuvnnaid lei galgat viežžat? Lihkkus dál lea Sámediggi ja organisašuvnnadoarjja. Ja mii eat dárbbaš nuvttá bargat earáid ovddas... Go dan han gal ii sáhte, iežas divrras áiggis nie golahit. Ja ii ge sáhte ribahit bargat eanet go earat ge barget.

Go olmmoš ná, nu mo mun dál, jitnosit smiehtan. De sáhttá suhttadit olbmuid, go eai han buohkat leat ovttaláganat. Eai buohkat leat darvánan ođđa-áiggi ruhtaservodaga jurddašanvuohkái. Muhto. Mun dieđán ahte gávdnojit olbmot politihkkas geat dattege eai leat nu áŋgiris servodatberošteaddjit, muhto liikojit máŧkostit ja čoahkkinbálkká oažžut. Ja nu guhká go politihkka lea dušše sánit. Ja nu guhká go Sápmi ain lea nu unni, de juohkehaš sáhttá moadde sáni dadjat ja dainna dinestit njálggesruđa.

Muhto ii hal leat gal nu imaš go lea ná, lea min árbevierru. Ovdal lávejedje mánát suovvat turisttaid sin govvidit jus fitnejedje njálggesruda. Dál gal ii leat šat varra nu mo dalle lei, go ii hal dal leat šat ovttasge gákti badjelis. Muhto dat árbevierru ahte gieđa geigestit vuoi ruhta dohko luoitiluvvo, lihkkus ii leat jávkan. Lea dehálaš mii eat masse kultuvrramet.

5/10/2007

Norsk i dag også

http://www1.nrk.no/nett-tv/klipp/252805
http://www.nrk.no/kanal/nrk_sami_radio/1.2418684

Nu e Olav Anton Andersen ute og kritiserer NSR. Han e en tøffing med nøye velvalgte ord, og legg merke til at Aili Keskitalo velger å ikke kommentere det her. Kan det være fordi argumentet hennes "dem e nu så radikal de ungdomman" ikke helt funker når det e en erfaren politiker som e misfornøyd..?

5/02/2007

Joavdelasat

Odne mus eai leat rahpa ságat. Lean duhtameahttun go Š-bláđe korrekturlohkki lea sirdán mu rihkkuid ja čuoggáid mu hearvaságas maid ledjen sidjiide čállán. Imaš mo sáhttá rievdadit čállosa... Ja de vel oaivvildan ahte in dárbbaš bidjat "han, ge, hal" ja diekkár sániid sátnái gitta, dat de gal eai dárbbaš leat sánis gitta. Muhto ii hal dál gal sáhte šat rievdadit dan čállosa, áistton gal "ihtin lea menddo maŋŋit, hihiiii"

Muđui lean gávdnan somás ja buriid govaid dan stuorra interneahttas, lea suomabealde almmái, Jouni Näkkälä gii govvida.
Deaddil dákko