3/30/2007

Olmmoš

Olmmoš ii galgga leat menddo rápmái. Olmmoš ii galgga leat menddo várrogas. Olmmoš galgá muitalit veahá, muhto ii menddo ollu. Olmmoš ii galgga leat menddo jaskat, ii ge menddo sakka riedjat ge. Olmmoš ii galgga leat dáhkaluddi, ii ge menddo rehálaš ge. Olmmoš ii galgga leat justa seammalágan go earát, muhto ii galgga leat menddo earálágan ge. Olmmoš galgá máhttit justa. Olmmoš ii galgga lávlut nuppiid gullut. Olmmoš ii galgga dánsut go guldala musihka bussevuorddedettiin. Olmmoš ii galgga amasolbmuide modját. Olbmos ii galgga leat váivi, olmmoš galgá leat movtta. Olmmoš galgá leat justa nu mo eará olbmot oaivvildit ahte olmmoš galgá leat.

3/29/2007

Bures mun lean Sire LCD-Tv


Duo ođđajagis ledjen sátneduojárin Sámeradios, bidjalan dása ovtta hearvasága, jus ehpet deaivan radio guldalit dan sekunddas go mun gullojin.

Na odne de áiggun ges hállat hirbmat stuorra ja dehálaš váttisvuođa birra... Maid hearrái galggan iežan mánáide bidjat namman? Hmm... In leat áhpeheapmi.. Ii leat ii irgelágáš ge, na maid mun das dájun? In de dáju. Dá lea duođalaš ášši. Namma han lea hirbmat dehálaš. Ja lean gullan ahte dolin sáhtte moddii rievdadit máná nama jus mánná ii orrun ožžon rivttes nama. Ja dán áigge ges galget nieiddat leat unnin jo mearredan makkár namat sin mánáide galget. Nu ahte juolun gal smiehttagoahtit jo dál. Ja mun han lean jo 24 jagi, ja in vel dieđe makkár namaid bijan mánáidasan! Ja dán vel jolgen radios muitalit, na gal dat gal ii leat šat.. Na jojo. Lean veardidan veahá.. Ja okta gal lea sihkar. Sámenamma aŋkke galgá leat. Áinnas dakkár sámenamma masa atnojit sámebustávat go čállá, vuoi dáža eiseváldit besset dihkiid ruohkastit oaivvis ja smiehttat mo dál galget fitnet mu máná nama báhpára ala. Áinnat dán áigge eat vel sáhte dáppe Norggariikkas buotlágan bustávaid beare čálistit dihtorii. Jus bijan Iŋgá, de šaddet oba guokte sámebustáva. Dahje sáhtan bidjat unna-Lásseš, dahje dušše Lásseš, Jovnna Lásseš, Piera Lásseš. Na mii dal orru vuogas, ja njuovžil? Muhto hearrásivdnit, in han mun gal dárbbaš diekkár nama oba bidjat ge. Lásse han gal lea diekkár daža namma rievttimielde, dan gal lean interneahtas iskan ja gávnnahan. Mun bijan albma, eakti, čielga sámenama. Ja mii vel buoret go albma sáme sáni atnit? Na ii mihkige. Lean vel fuomášan ahte sápmelaččaid gaskkas lea eanet aht eanet dábálaš bidjat diekkár čielga sámenamaid mánáide. In justa muitte dál mat dat ledje namat muhto orun dego muitimin ahte lei Máret Goahtebeallji okta, ja nubbi ges Piera Riggi ja de vel lei varra goalmmát Biret Čoska. Na nie dat varra lei ge. Muhto ammal jus diekkárlágan nama bijan mánáide, de gal šaddá menddo ČSV, ja ii hal dan ge sáhte.. ferten varra bidjalit oba ovtta nama mii čájeha ahte mun de gal in dušše eale doložis, muhto lean máilbmis maid finadan. Ja ii ge galggašii gal hilgot min Norgga stáhta ja min ráhkis Gonagasa ja su bearraša. Naa, mo de šaddá dalle namma? Soaitá Håkon Jánoš Michael. Ii, dál gal smiehtagohten Michael Jacksona birra.. Naba son niidii Sonja Stasey Boaššu. Ja jus bijan Boaššu, de šaddá vel sámegielbustáva. Vuoi váisen lean jo huŧkái, dien maid fuomášin... Nah, deh! De lea mearriduvvon. Ja jus eai liiko dat duhtameahttun mánát namaide, eai bat beare molssu? Na dál gal lean gávnnahan oba moadde nama ge. Muhto mo son boahtteáiggis šaddá? Go mii dál bidjat mánáide namaid mat gusket lavostallamii ja nie.. Ammal de šaddá ges Ánde Agregahtta ja Sire Gumpi??

3/26/2007

Gii lea sápmelaš ja mo galgá dovdat su?

Oidno go dán govas ahte lean sápmelaš?

Mielastan lea dát Kill-Buljo digáštallan muittuhan mu man "hearrát" mii sápmelaččat muhtomin sáhttit leat. Orro vuhttomin dakkár guoddu ahte leat dušše mii geat álo leat dovdan iežamet identitehta ja geat leat bajásgesson sápmelažžan, mii dat galgat mearredit geat vel besset dadjat iežaset sápmelažžan. Gii mearreda lea go omd. muhtin Áltálaš sápmelaš? Mo galgat mii vuostáiváldit sápmelaččaid geat ovdal leat navdán iežaset dušše dážan dahje kveanan, dahje manin de leat bajásgesson. Mun lean ies máŋgii jáhkkán olbmot leat rivgut dahje dážat, go in leat sámegielain gulahallan singuin. Ja de lean háladettiin dahje maŋŋá fuomášan ahte sii han maid gusto leat sápmelaččat. Muhto lea veahá váttis, galggan go buohkain jearrat leat go sii sápmelaččat, gos sin sohka lea vuolgán, makkár giela sin máttut hálle? In dieđe gal, livčče vuogas jus buot sápmelaččat bijažit unna mearkkaža mii čájeha sin gullevašvuođa.

Muhto mii galgat muitit ahte mii eat sáhte ovdalgihtii diehtit earáid identitehta, ja mii eat ge sáhte gáibidit ahte buohkat galget vel duostat dovddastit sin gullevašvuoŋa... Ii leat vel nu ahte buot báikkiin sáhttá dovddastit sámi gullevašvuođa ja seammás bállet krámbuvddas fitnat.

3/13/2007

Respect!


Maya-indiánat áigut buhtistit báikki gos Ámerihkká presideanta Gearge W. Bush lea fitnan, go ballet su guođđán bahávuoigŋŋaid dohko. Diesa mun gal liikojin, áiddo fal nie, nie dii galgabehtet ge. Earát ge galggašit duostat muitalit maid oaivvildit Busha birra, ja eambbosat galggašit áddet makkár váikkuhusat leat su mearrádusain. Ja suhtada mu go dieđán mo Norga njálggista Ámerihkkáin ja njuollu Busha bađa, vuoi ”skihpárvuohta” dieinna soahtehearráin bistá. Muhtin olbmot leat diekkárat geat hálidit leat skihpárat daid kulaseammos olbmuiguin. Erenoamážit leat varra beallesaš nuorat diekkárat. Váikko sis leat buorit skihpárat, de hálidit lihkká leat dieid kulaseammosiid searvvis. Sii sáhttet vuoikke maid bargat beare vuoi besset singuin leat, diktet daid ”kula” olbmuid sin geavahit vuoi sii ge besset daid rivttes feasttaide. Ja Norgga bajimus hearrát hálidit Bushain festet, ja dahket vuoikke maid vuoi besset dan dahkat. Norga sádde soalddáhii doarjut Ámerihkká dáguid soahteriikkain, vuovdá vearjjuid ja jienajávohaga čohkohallá go Bush ain de muitala mo ”mii” galgat vuoitit terroristaid badjel. Norga maid galggašii dál gieđaid bassat ja doarjugoahtit sin geat dárbbašit doarjaga, eai ge Busha gii jáhkká son dat lea máilmmi hoavda. Ja mii maid fertet morihit ja muitališgoahtit maid mii oaivvildat, in mun ge galggašii curbmát šat...

3/09/2007

Riikaidgaskasaš nissonbeaivi


Siv Jensen!? Siv Jensen? Gos leat don? Odne han galggat don dadjat ahte mii eat dárbbaš šat nissonbeaivvi. Ahte mis lea dásseárvu ja ahte sii geat beroštit nissonbeaivvis leat boaresáigásaččat.

Juohke áidna jagi lea ovddádusbellodat mediás huikimin man boaresáigásaš jurddašanvuohki mis lea, geat ain oaivvildat ahte riikadgaskasaš nissonbeaivi lea dehálaš beaivi. Mii geat diehtit ahte min servodagas ii leat dásseárvu, ahte almmáiolbmot diinejit buoret go nissonolbmot, ahte nissonolbmot vealahuvvojit ja illástuvvojit, ja ahte nieidamánážiin leat ovdagovat nu go Christina Aguilera ja eará barbie-vávvát.

Gándamánát besset rikkeret klássalanjain, go oahpaheaddjit leat sin jo addán vuollái. Nieiddat fertejit jaska čohkkát ja árrat váldit ovddasvástádusa, dan botta go seamma áhkosaš gánddat besset láhttet nu go hálidit. Mun ledjen ieš diekkár nieida gii šadden daid gánddaid balddas čohkkát klássalanjas geat rikkerejedje, mun ainnat dusten sin dáhtot leat jaska. Muittán ledjen unna-nieiddaš go eatnái váidalin ahte álo ferten rikkearáris gánddaid balddas čohkkát. Skuvllas aŋkke ii leat dásseárvu. Mun in oaivvil ahte nieiddat maid galget beassat rikkeret, muhto ahte gánddaide galget bidjot seamma alla gáibádusat go nieiddaide. Lea ge nu imaš, gosa jávket dát čeahppes nieiddat go bargodillái jovdet? Leat ain eanemus almmáiolbmot daid virggiin gos dehálaš mearrádusat dáhkojit. Gosa sii jávket? Jo, Sámedikkis Norgga bealde gal leat ollu nissonolbmot, muhto mo lea Sámedikkiin Ruoŧa- ja Suomabealde? Ja gos leat nissonolbmot badjedilis? Mii diehtit nissonolbmot leat badjedilis sii ge, muhto almmáiolbmot fertejit heaitit badjilgeahččamis nissonolbmuid geat áiggožit ealihit iežaset boazodoaluin, eai ge dušše gápmagiid guorrut albmáide.

Ja go Siv Jensen ja su searvegoddi fas huikigoahtá ahte mii eat dárbbaš nissonbeaivvi, de beaškalan mun beavdái dáid dieđuid:
· 1 av 3 kvinner i verden har blitt utsatt for vold.
· Om lag hver fjerde kvinne i verden utsettes for vold i eget hjem
· 19% av kvinners helseplager og skader i industriland er på grunn av menns vold.
· Vold i hjemmet er en av hovedårsakene til skader og død blant kvinner i hele verden
· 5000 jenter og kvinner blir hvert år utsatt for æresdrap av medlemmer av egen familie.
· Fire millioner kvinner og jenter blir kjøpt og solgt verden over - enten inn i ekteskap, prostitusjon eller slaveri.
· 700 000 kvinner blir solgt til lokale prostitusjonsmarkeder i Europa. Mange av kvinnene blir trafikkert inn i prostitusjonen i Norge
· FNs Befolkningsrapport 2000 anslår at ca. 2 million jenter står i fare for å bli kjønnslemlestet hvert år. Kjønnslemlestelse forekommer også i Norge.
· Voldtekt er den mest underrapporterte forbrytelse som begås, og de faktiske tallene på begåtte voldtekter kan være opptil 50 ganger høyere enn det som rapporteres
· Hvert år blir mellom 8000 og 9000 kvinner voldtatt i Norge. Av de anmeldte voldtekter ble kun 6,5 % dømt i 2001
· Studier viser at kvinner med funksjonshemning lettere blir utsatt for vold og overgrep enn kvinner uten funksjonshemning

(Kilder: www.unifem.org / www.unfpa.org / www.krisesenter.com)

Loga eanet dán siiddus

Ja gii logai mii eat dárbbaš nissonbeaivvi?

3/06/2007

Suommanat

Ii šaddan gal moaddečuohteduhátkruvnna riggát, muhto beasai tv’ii muitalit girjjis birra. Dál jorgaluvvo Skuovvadeddjiid Gonagas dárogillii, muhto evttohan ahte dii lohkabehtet girjji sámegillii. Lean ieš lohkan girjji, ja suopmanerohusat eai leat nu stuorrát ahte mii geat lohkat davvisámegiela muđui eat ádde dan lulimus suopmana min suopmanguovllus. Ieš mun gal in leat hárjánan lohkat lyrihka, muhto lihkká de nágodin lohkat girjji ja áddet man birra čállá. Lea bures dáhkon dákkárii go mun de lean, go jo in leat diktalohkki.

Lea imaš mo olbmot ballet lohkamis čállosiid mat eai leat sisfinnmárkku sámegillii čállon, lea han dušše hárjáneamis. Lea stuorát erohus ”hupmat” ja ”hállat” sániin, go ”hállat” ja ”hoallat” sániin. Ja go oarjjabealde gullet min dádjamin ”gánda” de dalán dihtet ahte lea bártnis sáhka. Lea hárjáneamis, jus leat smidda de leat čeahppi. Ja duortnossámegielagat mojohallet go logan mun lean čippostallan, dahje árrat lihkkan odne. Muhto dat gal maid soaitá leat danin go sii liikojit snoallat veahá. Mii ges snjiezistat go ákseanta-a, ”á” ii gullo go muhtimat dadjet ráhkis, nu go diet fieran dainna báhpain gii Kárášjoga searvegoddái dajai ”rahkkis searvegoddi”.
Siđan gal čummá ovdal bážán!

3/02/2007

čeahpes olbmot

Mus lea nu lihkku, go mus leat nu čeahpes skihpárat! Lea nu somá oaidnit go meinnestuvvá. Sigbjørn lea evttohuvvon vuoitit ”Nordisk Råds litteraturpris” ja galgá vuossárgga dáža-tv’ii, Store Studioi. Jurddš! Girjji lea čállán ja vel sáhttá dien bálkkašumi fitnet, vuoi hearrándette. Nu ahte vuossárgga dii 23:10 čohkkán jienajávohaga ja geahčan tv.

Susanne maid lea nu čeahppi! Sámediggeáirras ja jierbmás nieida. Nissonbeaivve galgá son sártni doallat Romssagávpoga torggas. Illudan vuolgit su guldalit, ja sávan leat ollu guldaleaddjit.
Nissonbeaivvedoalut Romssas.

Jeanette maid čállá! Ja sávvamis mii beassat su ge girjji fárgga lohkat. Dán háve in námohan eará go sin, muhto mu skihpárat leat sihke sámegielhálli psykologat, festiválalágideaddjit, juoigit, girječállit, servodatberošteaddjit, buohcidivššárat, studeanttat ja vuoikke mat. Ja sii leat nu movttegis olbmot, ja singuin lea nu somá buljjardit.

Ja mu bearaš. Dat maid leat beare čeahpes olbmot. Barggánis ja somás ja buorit olbmot. Sin mun gal váillahan go lean gávpogis. Lihkkus lean odne ruoktut bijadeamin, dollestan Leavnjjas vel smávvafulkkiid galledeamin, gal šaddá buorre ruoktut boahtit. Ii mihkige leat nu mo ruoktu.